dl2 the game

Разбор основных частей кода игры "dl2" от группы независимых разработчиков, в которую входили: Игорь Лимов, Климентий Лещенко, Георгий Николаев, Вячеслав Васильев

Ссылка на .msi установщик и исходный код с ресурсами:
игруля

Как и любой цивилизованный код среднестатистической программы, наш начинается с инициализации модулей(pygame.init() - общий, pygame.mixet.init() - для воспроизведения аудио) и импорта необходимых библиотек. Мы используем объективно-ориентированный язык пограммирования Python и модуль специально предназначенный для создания компьютерных игр pygame. Также задаются параметры окна и в память компьютера необходимые ресурсы, такие как: музыка, шрифт, графика(картинки конечностей персонажа, тела, головы, оружия)

Код представлен не в полном объёме*



Также в начале определяются хитбоксы персонажа, при помощи которых будут фиксироваться столкновения со всех сторон. Хитбоксы имеют форму четыёхугольника с идеально параллельными противоположными сторонами.

Хитбоксы персонажа:

Далее создаются функии различных меню. Выбор необходимого пункта меню осуществляется нажатием стрелок вверх, вниз и клавиши пробел. При нажатии стрелок изменяется значение переменной "_k", что помогает определять выбранный пункт меню при помощи индекса пункта в списке.

Главное меню игры:


Меню паузы:


Меню настроек:


Следующим важным элементом кода является отрисовка локации, "стен", через которые персонаж не сможет пройти. В нашей игре мы используем список координат, собранных в .txt файле. С помощью циклов при запуске игры на основании этих координат создаются списки "стен".

Функции для создания "стен" и движущихся платформ:


Данный цикл фиксирует столкновения хитбоксов персонажа со "стенами" и задаёт значения таким переменным, как скорость персонажа и определение состояния анимации его конечностей.

Цикл:


На следующем скриншоте представлен класс, создающий объект "коробка", взаимодействие с которым может или прибавить, или даже отбавить очки жизни.

Класс "Коробка":


Затем, изображен класс, предназначенный для создания объекта внутриигравого противника. В этом классе определяется тип противника и его сложность.

Класс "Противник":


Сразу после того, как мы создали себе врагов, нам ровно в тот же момент захотелось поскорее его убить, по-этому нам необходим цикл, который будет проверять противников на столкновения с нашим оружием. В случае, если шальная пуля залетит в тушку противника, вызываются фунции класса противника, уменьшающие количество очков здоровья или вообще убирающие его из списка объектов противника из-за отсутствия таковых.

Цикл, проверяющий урон:


Далее необходимо упомянуть о что наш персонаж способен увеличевать значение переменной, отвечающей за его расположение по вертикали, т.е. прыгать. После пажатия кнопки пробел он взлетает на определленное количество пикселей и с отрицательным значением ускорения достигает пика высоты, после чего процесс действует в обратном порядке с положительным ускорением до тех пор, пока нижний хитбокс не ощутит прикосновения со "стеной"(полом).

Часть кода, отвечающая за прыжок:


Пришло время для инновационх решений в мире игростроения - анимаций. Может показаться, что в такой простой игре не нужны такие комплексные технологии, как анимация, но в нашей компании работают только выкооценённые профессионалы, которым под силу даже такое безумие.
Принцип анимации в нашей игре состаит в том, что размер изображения подобран так, что ось, вокруг которой она крутится распологается в ровно в центре картинки. С помощю класса анимации регулируются координаты картинки и угол, с поторым она вырисовывается на экран.

Расположение конечностей, когда персонаж смотрит направо:


С помощью переменных создается циклическая анимация.

Анимация персонажа, когда он стоих и бездействует:


Это были основные части кода нашей игры.

Спасибо за внимание!

Oтзыв о курсе программировния

В течении курса мы занимались разными делами: печатали, работали в exele, писали свой блог. Мне не понравилось вести блог. Задания в exele были интересные, задания можно было выполнить разными способами. Мне кажется само программирование было затронуто очень мало, курс не следовало называть программированием, так как были ложные надежды, что мы будем заниматься интересными вещами. 

11 tehnoloogiat mis imestasid mind aasta 2017 jooksul

1. Spinner 

https://goo.gl/eYzmHb

Spinner, ketramine spindel, pöörleja, käsi ketaslõikur (fidget spinner, käsi spinner) on lõbus ketrus mänguasja. Spinneri keskosas on metalli- või keraamiline laager, mitmed labad / tiivad või kaalud paiknevad radiaalselt [2] [3]. See mänguasja on valmistatud mitmesugustest materjalidest - messingist, roostevabast terasest, titaanist, vasest või plastist [4] [2] [5]. Laagrite materjal ja konstruktsioon mõjutavad pöörlemise kestust, vibratsiooni tüüpi ja tekitatud müra, tekitavad sensoorse tagasiside.

2. SpaceX Falcon 

goo.gl/CvvS1k

Selle kosmeetika- ja kosmoseagentuuri (NASA) poolt pakutav anonüüm annab SpaceX-i Falcon 9 raketi esimese eduka püsti maandumise "Kindlasti ma ikka armastan sind" 8. aprillil 2016. aastal umbes 200 miili kaugusel Atlandi ookeanis asuvast kaldast pärast Flambeat Canaverali jõe kastmist. Selle kosmeetika- ja kosmoseadministratsiooni (NASA) poolt pakutav anonüüm annab SpaceX-i Falcon 9 raketi oma esimese eduka püsti maandumise "Kindlasti ma ikka armastan sind", mis on 8. aprillil 2016 umbes 200 miili kaugusel kaldast Atlandi ookeanis pärast laskmist Cape Canaveralilt, Florida. NASA / Getty Images Esita video Mitmeastmelised kosmoselaevad on kibekaimsed asjad: üks minut nad aretuvad startimisel, läikivad, kallid ja ootavad plahvatusküllast ronimist. Järgnevalt nad langevad maa peal tagasi tükkideks, unikaalselt õlgutavad ookeani ja saadavad heitkoguste eest hea. Enam mitte. Märtsis käivitas SpaceX "kasutusel" Falcon 9 esimese etapi - enneolematu kosmosetehnoloogia saavutuse. See oli verstapostiks ettevõttele, mis kujundas Falconi esimese etapi, et maa peale pühkida ja pühkida maa peale iga käiku. Võib-olla veelgi olulisem, osutub SpaceXi kontseptsioon õigeks. Rakettad maksavad kümneid miljoneid või isegi sadu miljoneid dollareid. Suutlikkus neid uuesti kasutada võib märkimisväärselt vähendada kosmoselendude hinda. See võib sillutada teed igasugustele kosmosetööstuse uuendustele.

3. Samsung Galaxy S8

goo.gl/CvvS1k

Uut Samsung Galaxy S8 vaadet Samsungi 29. märtsil 2017. aastal New Yorgis käivitamise üritusel.
Samsung tabas palju vajalikku koduväljakut pärast oma Galaktika 7. märkusest põhjustatud PR-i katastroofi. Sellega sai Korea hiiglane Galaxy S8-ga ümber kujundatud nutikas telefon, pimestav ekraan, pikk aku eluiga ja suurepärane kaamera. S8 kõverjooneline ekraan ja väiksemad pildid ühendavad endast piiritu ekraani tunde, muutes mängude ja filmide kuvamise oskuse. S8 ei ole täiuslik - selle hääleassistent ei olnud käivitamisel valmis, mõned leidnud, et selle sõrmejälgede sensor on ebamugavalt paigutatud, kuid see on suur võit.

4. Snapchat Spectacles

goo.gl/CvvS1k

Much like Snapchat itself, you either get it or you don’t. Snapchat parent company Snap Inc. demonstrated its mastery of artificial scarcity when it debuted its Spectacles video-recording glasses late last year. An easy setup process, good-enough video quality and stylish look made Spectacles a hit. But the company’s distribution process—vending machines with limited stock that randomly appeared across the country—made them a phenomenon. From a hardware perspective, Spectacles could use improvement—they’re not great when it’s dark out and they’re troublesome for prescription eyeglass wearers. But Snap’s first foray into hardware shows promise at a time when camera companies like GoPro are struggling.

5. Here One

goo.gl/CvvS1k

Nii nagu Snapchat ise, saate kas seda või mitte. Snapchat emaettevõte Snap Inc. näitas oma kunstliku vähesuse haldust, kui ta esitas oma prillide videoreklaamiga prillid eelmise aasta lõpus. Lihtne seadistusprotsess, hea kvaliteediga videokvaliteet ja stiilne välimus on võltsitud. Kuid ettevõtte turustamisprotsessid - piiratud varuga müügiautomaadid, mis juhuslikult kogu riigis esinesid - andis neile nähtuse. Riistvara vaatepunktist võiksid prillid kasutada paranemist - nad pole toredad, kui need on tumedad ja need on tüüpilised prinditavate prillide kasutajatele. Aga Snapi esmakordselt riistvara näitab lubadust ajal, mil kaamera ettevõtted nagu GoPro on hädas.

6. Superpedestrian Copenhagen Wheel

goo.gl/CvvS1k

Superpedestriani robot-bike ratas suurendab jalgratturite oomfit, lastes neil üle 30 miili jõuda kuni 20 miili tunnini. Kuigi see näeb välja lihtsa rattaga, pakub Kopenhaagen sisse muljetavaldavat tehnoloogiat. Aku abil varustatud integreeritud mootor sisaldab juhtmälu, traadita andur ühendab nutitelefonid andmete krüpteerimiseks, nutikate lukustatavate riistvara abil, et keegi ei tee seda $ 1,499 ratast ja regeneratiivpidurid suurendavad efektiivsust. Jalgrattapuristid võivad seadet vältida, kuid see on tõepoolest suunatud jalgrattapöörete arvu kasvule. Paistab, et ratast uuendati, oli selle väärt.

7. LG Signature W-Series "Wallpaper" TV

goo.gl/CvvS1k

Tv tegijad seisavad tänase päevaga silmitsi võimatuks ülesandega: ühelt poolt ootavad tarbijad uut ekraani, et telesaateid ja filme vaadata fantastiliselt. Teiselt poolt soovivad nad, et need silmapilkselt esitatavad näidikud sillaksid oma elutoas sujuvalt. LG allkirja W-seeria "tapeet" TV teeb seda meisterlikult. 7999 dollarit, 65-tolline ekraan kaalub vaid 16 naela ja on 15 tolli paksune, mistõttu tundub, et ekraan on seinale ujuv. (See on monteeritud magnetid, pole vaja suuremahulisi sulgudesid). Kuid see on OLED (orgaaniline LED) tehnoloogia, mis on kõige muljetavaldavam. Värviliste mustade mustade värvide ühendamine annab visuaalselt uhke suure kontrastsusega.

8. eSight 3

goo.gl/CvvS1k

Internetis ühendatud kohvimasinate, mahlapresside ja naturaalmaailmas on tore leida vidinit kõrgema järjekorras olevate probleemide lahendamiseks. ESight on üle-silma visiir, mis aitab seaduslikult pimesi liikuda kombineeritud kõrglahutusega kaamera ja videomonitori kaudu. Kergekaaluline, käed-vabad seade näitab otseülekannet OLED-ekraanide paarile, mis asetsevad kandja silmade ees, teevad kõike alates lugemisest kuni juhiste saamiseks. Mis peaaegu puudub sisend lag alates esipinna kaamera ekraanid, eSight on tõeline täiendatud reaalsus peakomplekt.

9. Microsoft Surface Laptop

goo.gl/CvvS1k

Microsofti uus pind-sülearvuti on Windowsi tegija jaoks esimene: tavapärane sülearvuti, mis töötab raadiosagedusel, kuid aku tõhusama operatsioonisüsteemiga, mida nimetatakse Windows 10 S. Ettevõtte eesmärk on haridusliku komplektiga $ 999 Surface Laptop, kuid see on seotud Minge ka Apple'i esmaklassilise MacBook Airiga. Vahepeal pakuvad teised riistvara valmistajad Windows 10 S palju odavamaid seadmeid, mis konkureerivad Google'i Chromebookidega. Koos Surface Laptop ja Windowsi uus versioon näitavad, et Microsoft soovib sülearvuti maailmas segada asju tarbijate kasuks.

10. Nintendo Switch

goo.gl/CvvS1k

Kui Nintendo saab selle õigesti, saab see tõesti õigeks. See on Mario ja Zelda tegija 299-dollarilise teleri või mängukonsooliga mänguvõimaluse arenev konsensus. Lüliti on muutunud nii punaseks. Nintendo on lennukite kauplustes kasutanud hoogsalt süsteeme, mis on väga kallis käik. Konsooli meistrimeeskond on see, kuidas igaüks saab teada, miks see esmapilgul on olemas: lohista lüliti oma hällis ja mängud kuvatakse teie teleris. Tõmmake see välja ja need on teie kätes liikvel. Tõmmake liikumiskontrollerid külgedest välja, vajutage selle kõhu ja see on lauale. Lüliti on nii mobiilne kui võimas, mitmekülgne ja idiosünkraatlik. Kui ettevõte saab järgmisel aastal pakkuda püsivat mängude voogu, võib Switch olla näitena asjadest, mis tulevad mängudele.

11. Raspberry Pi Zero W

goo.gl/CvvS1k

Miniaturiseerimine on mikroprotsesside Feng shui. See näide illustreerib veidi paremini kui Raspberry Pi fondi retseptid mikroarvutid. Ja selle aasta vaarika Pi Zero W -ga on tegelikult kaasas traadita ühendusega kaasaskantavat vaarika Pi Zero-igaüks, kes suudab rajada Linuxi jaoks 10 dollarit kasutava 32-bitise arvu luude. Ehkki sa oled meelelahutusega robotiliste jalgratturite ja retro-mängukapi või arvutite loomine Mali laste jaoks, on taskukohaste ajutine arvutustehnika lubadus just nüüd magusam.

Minecraft: Hero’s Journey                   link- https://goo.gl/jAZgiz

Vaga huvitav mang. Peale mangimist sain aru kuidas kood töötab.
Kõik oli vaga lihtne, sest ma oskan natuke koodida, aga testes keeldes

Mis on üldse minecraft? Annan teile copy paste wikipediast:

Minecraft on Java programmeerimiskeeles kirjutatud liivakastistiilis arvutimäng. Mängu arendab ettevõte Mojang.

Mängu alfaversioon avaldati 17. mail 2009 ja beetaversioon 20. detsembril 2010. Mängu lõppversioon lasti välja 18. novembril 2011^[1]. Mäng on avaldatud ka iOSil ja Androidil^[2].

Minecrafti maailm koosneb plokkidest, mida saab valmistada, hävitada ja liigutada. Mängus on olemas ka kindel süžeeliin. Mängu põhimõte on jõuda Lõppu (The End), kus tuleb tappa Lõpulohe (Ender Dragon). Minecrafti mängimiseks arvutil on kaks võimalust: tasuta klassikaline versioon, mida saab mängida internetis, ning tasuline täisversioon, mis tuleb kõigepealt osta ja seejärel alla laadida. Kui klassikalises versioonis on mängijal võimalik ainult ehitada, siis täisversioon annab mängijale rohkem võimalusi: mitmikmäng (Multiplayer), ellujäämise mängulaad (Survival Mode), halastamatu mängulaad (Hardcore Mode) ja loominguline mängulaad (Creative Mode). Lisaks sellele on täisversioonis võimalik mängida ka modifikatsioonidega ning luua Custom-maailmasid.

Arvuti poolt maailma pandavate loomade hulgas on nii neid, kes liiguvad ringi päeval, on mängijatele kahjutud ning keda saab tappa toiduks ja muuks otstarbeks, kui ka neid, kes liiguvad öösel ja kujutavad endast mängijale ohtu.

Sellel, kui kõrgele ülespoole ja kui sügavale allapoole saab liikuda, on piirid, aga maapinna tasandil võib liikuda teoreetiliselt ükskõik kui kaugele. Praktikas tulevad küll piirid ette, sest kõik käidud kohad salvestatakse kettale 16×16×256 suuruste plokkide, nn chunk-ide kaupa ning lõpuks hakkavad koordinaatide arvutamisel ja andmete salvestamisel tekkima mitmesugused vead. Kümne miljoni sammu ulatuses lähtepositsioonist kummalegi poole pole siiski puudusi täheldatud,kuid uuemates versioonides on olnud mapi (maailma) suurus olnud piiratu. Kuigi Minecraft on põhiliselt liivakastimäng, on temas ka seiklusmängu elemente. Võimalik on jõuda teise mõõtmesse, mida nimetatakse Lõpuks (The End), kus tuleb hävitada Lõpulohe (Ender Dragon), kes lendab maailma kohal. Teise mõõtmesse saab minna portaali abil.

17. novembri seisuga aastal 2013 on Minecrafti ostnud ligi 12,7 miljonit inimest ning 41 miljonit inimest on end mängu kasutajaks registreerinud. Sellele lisanduvad mobiiliversiooni kasutajad ^[viide?].

Minecraft on saanud väga soodsad hinnangud. Kriitikute arvamusi koguvatest ja koondavatest veebisaitidest andis GameRankings talle 15 arvustuse põhjal 94,17% ja Metacritic 27 arvustuse põhjal 94/100 ^[viide?]. Mõnedki üksikväljaanded on talle andnud maksimaalse võimaliku hinde. Nii 2010. kui 2011. aasta parimate mängude valimisel nimetati Minecraft paljude auhindade kandidaadiks. Iga aasta ka toimub suur üritus nimega MineCon, kus tulevad kokku tuntud Minecrafti mängijad ja teevad kõiksugu lõbusaid asju ^[3].

Sisukord

  [peida] 

• 1Tegelased (mobs)
  • 1.1Passiivsed Tegelased (Passive Mobs)
  • 1.2Neutraalsed Tegelased (Neutral Mobs)
  • 1.3Vaenulikud Tegelased (Hostile Mobs)
  • 1.4Kodustatavad Tegelased (Tamable Mobs)
  • 1.5Kasulikud Tegelased (Utility Mobs)
  • 1.6Kangelased (Bosses)
  • 1.7Väljamõeldud tegelased
• 2Maailmad
• 3Mängu laadid
• 4Platvormid
  • 4.1Minecraft Pocket Edition
  • 4.2Minecraft Xbox 360
  • 4.3Minecraft Pi Edition
  • 4.4Minecraft Xbox One Edition
  • 4.5Minecraft PLAYSTATION3 Edition
• 5Viited
• 6Kirjandus
• 7Välislingid

Tegelased (mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

Passiivsed Tegelased (Passive Mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

• Siga (Pig) – Minecrafti tegelane, keda tappes võib saada 1–3 sealiha. Temaga on võimalik ratsutada, kasutades selleks sadulat ja puupulga otsas rippuvat porgandit. Kahele seale porgandit andes nad paarituvad ja sünnib põrsas.
• Lammas (Sheep) – Minecrafti tegelane, keda tappes saab mängija 1, kääridega pügades 2–3 villaplokki. Versioonis 1.8 lisati ka lambaliha (mutton), mida on võimalik saada lammast tappes. Kui kahte lammast toita viljaga, siis nad paarituvad ja sünnib lambatall.
• Lehm (Cow) – Minecrafti tegelane, keda tappes saavad mängijad veiseliha ja nahka. Kahele lehmale vilja andes nad paarituvad ja sünnib vasikas.
• Seenelehm (Mooshroom, "MushroomCow") – Punase nahaga lehm, kes kannab oma seljal seeni. Mängijad saavad neilt seeni, veiseliha ja seenesuppi.
• Kana (Chicken) – Minecrafti tegelane, keda tappes saavad mängijad sulgi ja kanaliha.
• Kalmaar (Squid) – Vees elavad tumesinised loomad, keda tappes võib saada tindikotte.
• Nahkhiir (Bat) – Minecrafti tegelane, kes lendab ringi põhiliselt öösiti või pimedates koobastes. Ta on ohutu ning mängija ei saa tema tapmisel midagi.
• Küülik (Bunny) – Minecrafti tegelane, keda tappes saab mängija küüliku liha.
• Külaelanik (Villager) – Minecrafti tegelased, kes elavad arvuti poolt genereeritud külades koos Raudmeestega (Iron Golem). Külaelanikega saab asju vahetada, vahetuskaubas on kasutusel smaragdid, kas siis küsitava esemena või tasuga (smaragdid on väga haruldased). Ööseks lähevad nad oma majadesse, et varjuda zombide eest. Zombid on ainsad elukad, kes külaelanikke ründavad.

Neutraalsed Tegelased (Neutral Mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

• Ämblik (Spider) – Minecrafti koletis, kes on öösel või pimedas vaenulik, aga päevavalgel neutraalne, st et ta on ohutu seni, kuni mängija teda ründab. Mängijad saavad neilt tappes nööri ja ämblikusilma. Nad on võimelised nägema mängijat läbi plokkide.
• Koopaämblik (Cave Spider) – See koletis kujutab endast sinise nahaga väikest ämblikku. Nad elavad mahajäetud kaevandustes, kus nad ehitavad ämblikuvõrke. Nad on võimelised mängijat mürgitama, mistõttu on nendega kohtumine ohtlik. Mängijad saavad neilt samu asju, mida tavalisteltki ämblikelt.
• Lõpumees (Enderman) – Lillade silmadega pikk must elukas, kes ründab mängijat siis, kui viimane talle otsa vaatab. Nad on võimelised teleportima ning plokke ühest kohast teise viima. Mängijad saavad neilt Enderi pärle (Ender Pearl). Eriti rohkelt tekib neid Lõpus, kuid harva ka põhimaailmas. Nad ei põle päevavalgel ning vesi teeb neile haiget.
• Siga-Zombi (Zombie-Pigman, "PigZombie") – Minecrafti koletis, kes elab Põrgus. Neil on kuldmõõgad ja mängijad saavad nende surnukehadelt roiskunud liha (Rotten Flesh) ja kullakamakaid (Golden Nugget).

Vaenulikud Tegelased (Hostile Mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

• Hiilija (Alates versioonist 1.7.9 "Hirmutaja") (Creeper) – Minecrafti klassikaline koletis, kes mängijat kohates plahvatab. Plahvatus hävitab läheduses olevaid plokke ning võib ka mängija tappa. Erinevalt Zombidest ja Luukeredest ei põle Hiilijad päevavalgel.
• Zombi (Zombie) – Minecrafti koletis, kes meenutab rohelise nahaga mängijat. Zombid ründavad mängijat öösel või pimedas koopas, kuna päevavalgus põletab neid. Mängijad saavad nende surnukehadelt roiskunud liha (Rotten Flesh).
• Luukere (Skeleton) – Minecrafti koletis, kes laseb sind nooltega. Nad põlevad päevavalgel, kuid otsivad varju, kui võimalik. Mängijad saavad nende surnukehadelt enamasti nooli (Arrow) ja konte (Bone).
• Närbuja luukere (Wither Skeleton) – Pikk must luukere, kes elab Allmaailmakindlustes (Nether Fortress). Erinevalt tavalistest luukeredest on neil vibu asemel mõõk. Kui närvutusluukere peaks endale kuskilt vibu saama, siis tulistab ta ikka nooli, kuid need põlevad, pannes ka pihtasaanud mängija põlema. Vibuga närvutusluukeresid saab luua ainult koodi abil.
• Kammitus (Ghast) – Suur valge koletis, kes elab Põrgus. Need suured lendavad koletised tulistavad mängijat tulepallidega, mis plahvatades võivad ka plokke hävitada. Neid saab tappa ainult vibuga lastes või tulepalle tagasi lüües, kuni ta sellega pihta saab.
• Limaelukas (Slime) – Minecrafti koletis, kes lömastab oma hüpetega mängija. Ta on neljakandiline koletis, kes liigub edasi hüpates. Rünnates jagunevad nad neljaks väiksemaks elukaks kuni viimaks surevad. Mängijad saavad neilt limapalle (Slimeballs).
• Laavalimus (Magma Cube, "LavaSlime") – Limaelukaga sarnanev koletis, kes elab Põrgus.
• Leek (Blaze) – Põlev Minecrafti koletis, kes elab Põrgus. Ta tulistab väikeseid tulepalle. Mängijad saavad neilt leegi vardaid.
• Ämblikudžoki (Spider Jockey) – Minecrafti "kaksikkoletis". See on ämblik, kes kannab enda seljas ka Luukere.
• Majasoomukas (Silverfish) – Väikesed Minecrafti koletised, kes elavad Kindlustes. Nende rünnak on nõrk.
• Nõid (Witch) Külaelanikule sarnanev musta mütsiga ja lilla jopega elukas, kes ilmub öösel enamasti soos. Nad viskavad mängijaid pahade võlujookidega.
• Kanadžoki ( "Chicken Jockey ) – Kaksikkoletis, kuid nüüd ratsutab beebizombi kana seljas, Zombi suudab kana ise juhtida.
• Tapja küülik (Killer Bunny)
• Vanem kaitsja (Elder Guardian)
• Valvur (Guardian)
• Lõpumiit (Endermite)
• Kilpvaritseja (Shulker) koletis, kes näeb välja nagu lilla plokk. Lisati versioonis 1.9.0. Kui ta sind ründab, tõuseb ta ülemine pool üles ja ta laseb laenguid, mis tõstavad su õhku.

Kodustatavad Tegelased (Tamable Mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

• Otselot (Ocelot) – Minecrafti tegelane, kes elab džunglis. Mängijad saavad nad kaladega enda kassideks. Nad hirmutavad Hiilijaid.
• Hunt (Wolf) – Minecrafti tegelased, kes elavad metsades ja taigades. Nad muutuvad agressiiveks mängija rünnaku puhul. Kui mängija annab talle konte, saavad nad tema koerteks ning tapavad koletisi.
• Hobune (Horse) – Minecrafti tegelane, kellega saab mängija ratsutada. Et mängija ta endale saaks, peab ta ronima talle selga senikaua, kuni ta enam ei peruta. Et hobune oleks juhitav, peab mängija ta selga panema sadula.
• Eesel (Donkey) – Hobusest veidi väiksem loom, kellele saab mängija panna selga kirstu.
• Muul (Mule) – Hobuse ja eesli paaritumisel sündiv loom.

Kasulikud Tegelased (Utility Mobs)[muuda | muuda lähteteksti]

• Raudmees (Iron Golem)Saab ehitada neljast T tähe kujuliselt pandud raua plokist .
• Lumemees (Snow Golem)Saab eihtada kahest lume plokist ja ühest kõrvisast

Kangelased (Bosses)[muuda | muuda lähteteksti]

• Närbuja (Wither) – Kolme peaga Närbuja Luukere, keda peab mängija ise "ehitada".
• Lõpudraakon (Ender Dragon) – Suur must lohe, kes elab Lõpus. Enne tema hävitamist tuleb hävitada lõpukristallid (Ender Crystals), mis tervendavad draakonit.

Väljamõeldud tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

• Herobrine – Valgete silmadega mängijaga sarnanev koletis, kes on võimeline õhus kõndima ja ilmuma suvalistes kohtades. Teda pole olemas.

Maailmad[muuda | muuda lähteteksti]

Tavamaailm (The Overworld) – Kõige tavalisem maailm, kus sünnib mängija. Seal leidub maavarasid – rauda, kulda, sütt, teemante ja smaragde.

Põrgu (The Nether) – Põrgut kujutav maailm, kus on palju laavat.

Lõpp (The End) – Pime maailm, kus elavad lõpumehed. Seal tuleb hävitada Lõpulohe (Ender Dragon).Lõpust pääseb ka lõpu linna,kus elavad shulkerid.

Sealt võib leida tiivad.

Mängu laadid[muuda | muuda lähteteksti]

Ellujäämine (Survival) – Laad, mis keskendub ellujäämisele ja koletistega võitlemisele. Mängija sünnib tühja seljakotiga (Inventory) ning peab materjale koguma.

Loominguline (Creative) – Laad, mis keskendub ehitamisele. Laadis on piiramatud ressursid ning koletised ei kujuta endast mängijale ohtu.

Halastamatu (Hardcore) – Sarnane ellujäämise laadiga, aga kui mängija ära sureb, peab ta maailma kustutama. Raskusastmeks on alati raske (Hard) ning seda ei saa muuta.

Platvormid[muuda | muuda lähteteksti]

Minecraft Pocket Edition[muuda | muuda lähteteksti]

Minecraft Pocket Edition on mobiiliversioon Minecraftist, mis avaldati 2014. aasta suvel Mojangi poolt. Sellest tuleb tasuta versioon ja tasuline versioon. Selle tulevane versioon on 0.7.2 alpha (4.Juuli 2014), mis on saadaval nii Android'ile kui ka iOS'ile.

Minecraft Xbox 360[muuda | muuda lähteteksti]

Minecraft Xbox 360 Edition on saadaval Xbox'ile XBLA Marketplace'ist, mis avaldati 9. mail 2012.

Minecraft Pi Edition[muuda | muuda lähteteksti]

Minecraft Pi Edition on Raspberry Pi'le mõeldud Minecrafti versioon, mis tuli välja 11.veebruaril 2013.

Minecraft Xbox One Edition[muuda | muuda lähteteksti]

E3 2013 ajal Microsoft näitas enda pressi konverentsil videot Minecraft: Xbox One Edition'st. Sisaldab suuremaid maailmu, paremat mitmikmängu toetust ja muid uuendusi mis Xbox One toob turule.

Minecraft PLAYSTATION3 Edition[muuda | muuda lähteteksti]

Minecraft Playstation 3 Edition Digitaalne versioon avaldati 17.detsember 2013. Blu-Ray Disc versioon 14.Mai 2014

Jalutama Tallinnas koos sopratega

 Peatused:

1. Kristiine Keskus

 kristiinekeskus.ee

Kristiine keskus on kaubanduskompleks Tallinnas Kristiine linnaosas. 53 000-ruutmeetrise brutopinnaga keskuses tegutseb üle 170 kaupluse ja teenindusasutuse. Kristiine keskuse suuremad rentnikud on Prisma, Zara ja Jysk. Keskust külastab päevas ligikaudu 20 000 inimest.

Sisukord

  [peida] 

• 1Avamine
• 2Laiendus
• 3Teine laiendus
• 4Tänava remont
• 5Faktid
• 6Viited
• 7Välislingid

Avamine[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgu plaaniti 10 000 ruutmeetri suurust hoonet.

21 000-ruutmeetrine Kristiine keskus avati 28. mail 1999 kell 10:00. Avapäeval külastas keskust 35 000 inimest.

Keskuse ehitusmaksumus oli 300 miljonit krooni.

Esimene nüüdisaegne hüpermarket Eestis oli keskuses tegutsev Primo.^[viide?]

Laiendus[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal avatud keskuse laiendusega kasvas hoone pind 17 000 ruutmeetri võrra (esialgu plaaniti ka näiteks kobarkino kaasamist). Laiendamise avapäeval käis keskuses umbes 43 000 inimest.

Teine laiendus[muuda | muuda lähteteksti]

30. septembril 2010 avati 20 000-ruutmeetrine laiendus.

53 000-ruutmeetrine ja 170 üürnikuga Kristiine keskus on rentnike arvu poolest suurim kaubanduskeskus Eestis. Keskuses on 18 söögikohta, 15 kingapoodi ja 80 moekauplust.^[1]

Tänava remont[muuda | muuda lähteteksti]

Suvel 2010 kapitaalremondi läbinud Tulika tänava lõik Endla tänava ja Nõmme tee vahel rekonstrueeriti Kristiine Keskuse tellimusel. Ettevõtte raha eest ehitati välja ka tänavalõigul olevad ringristmikud ning äsja kasutusse võetud bussipeatus.

Tänava rekonstrueerimine läks Kristiine Keskusele maksma umbes 14 miljonit krooni. Kommunaalameti andmetel on see suurim investeering, mille üks eraettevõte Tallinna tänavate remontimisel on teinud.^[2]

Faktid[muuda | muuda lähteteksti]

• Kristiine keskust on kümne aasta jooksul külastanud 73 miljonit inimest.
• Emori viimase uuringu kohaselt on Kristiine populaarseim kaubanduskeskus Tallinnas.^[viide?]
• Keskuse 10 aasta käive on 10,7 miljardit krooni.
• Keskuse turuväärtus on 2009. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit krooni.
• Alates keskuse avapäevast on järjepidevalt keskuses olnud 18 rentnikku. Nende auks on aatriumis tähtede allee.
• Keskust juhatab alates esimesest päevast Allan Remmelkoor.

2. Solarise keskus

solaris.ee

Solaris on Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ja Rävala puiestee vahel asuv kultuuri- ja kaubanduskeskus, mis avati 9. oktoobril 2012. Hoone ehitati 2009. aastal peaaegu täielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Solarise keskus, vaade Estonia puiesteelt

Hoones on Nordea Kontserdimaja (kuni maini 2014 Nokia Kontserdimaja), seitsme saaliga Apollo Kino (kuni oktoobrini 2015 Solaris Kino) ja väärtfilmikeskus Artis.

Solarise arhitekt on Raivo Puusepp. Keskuse aadress on Estonia puiestee 9.

Ripplae varing[muuda | muuda lähteteksti]

Nädal peale avamist kukkus üleni alla suure kinosaali ripplagi. Kõigi kinosaalide ripplaed otsustati seejärel ümber ehitada.

3.Viru keskus

virukeskus.ee

Viru Keskus on kaubanduskeskus Tallinnas aadressil Viru väljak 4/6.

Viru Keskus avas uksed külastajatele 15. aprillil 2004 ning uuendas keskuse sise- ja välisilmet ning suures mahus ka kaupluste kooslust 2014. aasta sügisel. Viru Keskuses avasid 2014. aastal Eestis ning Põhjamaades esimesena uksed moebrändid Massimo Dutti, River Island, Dune London ning Brooks Brothers. Viru Keskuses on 109 kauplust ning teeninduskohta sealhulgas 15 kohvikut ja söögikohta, Baltimaade suurim ilu- ja juveelipiirkond, Eestis suurim Apotheka apteek ja Rahva Raamatu raamatupood.

Keskuse kolmandal ja neljandal korrusel asub parkla 456 sõidukile ning viiendal ja kuuendal korrusel spordiklubi MyFitness. Viru Keskuse sissepääsude juures on nii nuti- kui ka tavaparklad jalgrataste tarbeks. Viru Keskusesse on võimalik siseneda põhjast Narva maanteelt, idast Ants Laikmaa tänavalt, lõunast Estonia puiesteelt ja läänest Tammsaare pargist. Keskuse all asub Tallinna Transpordiametile kuuluv Viru Keskuse bussiterminal, mis läbis põhjaliku remondi 2015. aasta augustis.

Viru Keskust haldab Viru Keskus AS.

Sisukord

  [peida] 

• 1Ehitus
• 2Tunnustused
• 3Vaata ka
• 4Viited
• 5Välislingid

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Viru hotelli kõrvale, parkla asemele hakati uut kaubanduskeskust rajama 2002. aasta suvel^[1]. Keskuse projekteerisid arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Hoonestu ehitas SRV Internationalkoos Merko Ehitusega^[2].

32 000 m² üldpinnaga Viru Keskus valmis 2004. aastal, maksumus oli 700 miljonit krooni ^[3][4] Kaubanduskeskuse maa-alusse ossa rajati linnaliinibusside lõpp-peatus ja Kaubamaja ristmiku alla käigutunnel, mis on ühenduses bussiterminaliga. Tallinna Kaubamaja ja Viru Keskuse ühenduseks paigaldati hoonete vahele klaasist käigutunnel^[2].

Viru Keskuse Kaubamaja ristmiku poolses küljes asub Mare Mikoffi skulptuur "Hämarik".

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viru Keskus või sellega seotud ettevõtted on pälvinud mitmeid tunnustusi^[5]:

• 2004
  • Aasta Kaubandustegu. Eesti Konverentsikeskuse ja Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud konkurss, kus hinnatakse enim kaubanduselu mõjutanud tegu või sündmust^[6].
  • Parim Arendusprojekt 2004. Tallinna ettevõtlusauhind^[7].
  • Hõbemuna, FIBIT. Esitaja: TBWA/guvatrak^[8]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/Foto kategoorias^[9].

• 2005
  • Hõbemuna, "Poodne kunst". Esitaja: Vatson&Vatson/Y&R^[10]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Reklaam / Välireklaam kategoorias.
  • Baltic Brand 2005 III koht (3rd place in nomination NATIONAL BRAND in Estonia).

• 2006
  • Aasta Teenindustegu 2006. Heateenindus.ee korraldatav konkurss, kus erinevad firmad tutvustada oma saavutusi teeninduse arendamisel.^[11]

• 2007
  • Pronksmuna, "Lumi hell". Esitaja: Vatson&Vatson/Y&R^[12]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Välireklaam / Teenused kategoorias.

• 2008
  • Kandiline Muna (kuld), "Püha Päev" (Jõulud ostukeskuses). Esitaja: Vatson&Vatson/Y&R^[13]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Illustratsioonid kategoorias.
  • Kuldmuna, "Püha Päev" (Ostukeskus). Esitaja: Vatson&Vatson/Y&R^[14]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Välireklaam / Teenused kategoorias.
  • Kandiline Muna (hõbe), "Malevich" (Ostukeskus). Esitaja: Vatson&Vatson/Y&R^[15]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Graafiline disain kategoorias.
  • Reklaam "Püha päev" (Vatson&Vatson/Y&R) sai IX Kiievi Rahvusvahelisel Reklaamifestivalil printreklaami kategoorias pronksi^[16]

• 2009
  • I koht, Vatson Wundermani kujundatud illustratsioon "Snööbid" (4000 nööbist käsitsi valmistatud Viru Keskuse imagoreklaam). ADC*E Eesti Disainiauhind kategoorias Illustratsiooni ja fotograafia^[17].
  • Pronksmuna, "Shop Art". Esitaja: Fanfare OÜ^[18]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN / Illustratsioon kategoorias.

• 2010
  • Kuldmuna, "Poodne Kunst" (4000 nööbist käsitsi valmistatud Viru Keskuse imagoreklaam). Esitaja: Vatson Wunderman^[19]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN / Illustratsioon kategoorias.
  • Pronksmuna, "Snööbid" (4000 nööbist käsitsi valmistatud Viru Keskuse imagoreklaam). Esitaja: Vatson Wunderman^[20]. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind REKLAAM / Välireklaam / Teenused kategoorias.
  • Kuldmuna, "Respekt". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind REKLAAM / Trükireklaam / Teenused kategoorias.
• 2011
  • Pronksmuna, "Tarkus on Poes/Peas". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/ Illustratsioon kategoorias.
  • Hõbemuna, "FIBIT". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/Reklaamfoto kategoorias.
  • Stiilimuna, "Mood elab siin".Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind REKLAAM/telereklaam kategoorias.
• 2012
  • Hõbemuna, "FIBIT". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/Reklaamfoto kategoorias.
• 2013
  • Pronksmuna, "FIBIT". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/Reklaamfoto kategoorias.
• 2014
  • Hõbemuna, "Moetorm". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind DISAIN/Reklaamfoto kategoorias.
  • Hõbemuna, "Moetorm". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind REKLAAM/Välireklaam kategoorias.
• 2015
• Kuldmuna, "Viru Keskuse reklaamiseeria". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind REKLAAM/VÄLIREKLAAM/POSTER kategoorias.
• Kuldmuna, "Viru Keskuse 10. juubeligala". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Üritusturundus/Kliendiüritus kategoorias.
• Kuldmuna, "Viru Keskuse reklaamiseeria". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Reklaam/Trükireklaam kategoorias.
• Pronksmuna, "Viru Keskuse renoveerimiskampaania". Eesti Reklaamiagentuuride Liidu auhind Reklaam/Kampaania kategoorias.

4.Coca cola plaza

forumcinemas.ee

Forum Cinemas AS on 1993. aastal tegevust alustanud firma, mis on Eesti kinode operaator. 1999. aastast on Forum Cinemas AS-i omanikuks Soome suurim kinokett Finnkino Oy, Eestis, Lätis ja Leedus tegutseb firma edasi Forum Cinemase nime all. Eestis tegutseb Forum Cinemas kolmes linnas: Tallinnas (Coca-Cola Plaza, Solaris Kino), Tartus (Kino Ekraan) ja Viljandis.

Forum Cinemas AS omab mitme tuntud filmikompanii, näiteks Paramounti, Universali jt produktsiooni levitusõigust Eestis. Lisaks kinofilmidele oli Forum Cinemas esimene, kes tõi Eesti kinomaailma 2008. aastal New Yorgi Metropolitan Opera ooperite otseülekanded, sellele lisandus 2009. aastal London National Theatre, viimase tulekuga alustas kõnealune firma etenduste ülekandeid Forum Cinemase kinodes üle Eesti. 2010. aastal hakkasid Forum Cinemase kinod üle kandma ka Moskva Suure Teatri balletietendusi. Endine Forum Cinemase kino Kosmos Tallinnas ning Ekraan Tartus läbisid täieliku värskenduse, mille käigus said mõlemad juurde ühe kinosaali ja uue kinotehnika. Eesti suurim kino on 2001. aasta märtsis avatud 11 kinosaaliga Coca-Cola Plaza Tallinnas. 2017. aasta märtsis avati Viljandis 260 kohaga kino.

Forum Cinemas oli esimene kinohaldaja, tõi 2008. aastal Eestisse Coca-Cola Plaza kinno 3D-tehnoloogia. 2010. aastal jõudis 3D-tehnoloogia ka Tartus kinno Ekraan.

2013. aasta juulis avaldas Forum Cinemas AS soovi omandada AS Solaris Kino, kuid konkurentsiameti vastuseisul jäi tehing tegemata.

5. Viru varavad

visittallinn.ee

Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava eesvärava säilinud valvetornid asuvad Tallinna vanalinnas Viru tänava, Vana-Viru tänava ja Valli tänava ristmikul Vanalinna asumis. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudest^[1].

Viru värava eesvärava parempoolne väravatorn, 2011. aasta kevad

Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk.

Sisukord

  [peida] 

• 1Viru värava eesväravate ehitus
• 2Viru värava eesväravate lammutamine
• 3Viru värava eesväravad tänapäeval
• 4Vaata ka
• 5Kirjandus
• 6Viited
• 7Välislingid

Viru värava eesväravate ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga^[2]. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus.

Viru värava eesvärava vasakpoolne värvatorn, 2011. aasta kevad

Viru värava eesväravate lammutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega^[3]. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad^[4]. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turunining tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile.

Aastatel 1960–1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik.

Viru värava eesväravad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega.

Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

• Harju värav ja Harju värava eesväravad
• Suur Rannavärav ja Suure Rannavärava eesvärav
• Väike Rannavärav

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

• Mudel vanast Viruväravast. Vaba Maa, 9. juuli 1936, nr 152, lk 1.

6.Vabaduse valjak

visittallinn.ee

Vabaduse väljak on Tallinnas Kesklinna linnaosas asuv esindusväljak.

Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid Heinaturg, Puu- ja heinaturg, Peetri plats, Vabaduse plats, Võiduväljak, Võidu väljak.

Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.

Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas Kaarli puiestee, ida suunas Estonia puiestee ja lõuna suunas Roosikrantsi tänav. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb Tallinna vanalinnast tulev Harju tänav.

Sissepääs jalakäijate tunnelisse

Vabaduse väljaku ääres asuvad:

• Vabadussõja võidusammas (2007)
• Tallinna Jaani kirik (1870), Vabaduse väljak 1
• Elumaja koos esimesel korrusel asuvate äriruumidega, Vabaduse väljak 2 /Suur-Karja tänav 18
• Hotell Palace (1936), Vabaduse väljak 3
• Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Vabaduse väljak 4
• Vene Teater (1926) ja restoran Astoria, Vabaduse väljak 5
• Eesti Kunstnike Liidu ateljeed ja erakorterid (1953), Kunstihoone galerii, SA Tallinna Kunstihoone Fondi kontor, Vabaduse galerii, Vabaduse väljak 6
• Tallinna Linnavalitsuse hoone, Vabaduse väljak 7
• Tallinna Kunstihoone (1934), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Vabaduse väljak 8
• Teaduskeskuse AHHAA Tallinna filiaal, Vabaduse väljak 9
• Kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone Vabaduse väljak 10 (1936; arhitekt Elmar Lohk^[1]). Hoones asusid kohvik Kultas ja korterid; Tallinna Oktoobri rajooni moodustamisel tõsteti elanikud välja ja hoonesse paigutati Oktoobri Rajooni täitevkomitee.
• Vabaduse kell Kaarli puiestee alguses (2003)

Sisukord

  [peida] 

• 1Ajalugu
• 2Pilte
• 3Vaata ka
• 4Viited
• 5Kirjandus
• 6Välislingid

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajand

Harju värav Tallinna linnamüüris.
Värava kohal Tallinna täisvapp.
Foto umbes 1870. aastast.

Harju tänava lõpus Tallinna linnamüüris asus Harju värav kahe eesväravaga (ulatusid linnamüürist kuni praeguse Vabaduse väljakuni). 1538. aastal müüriti see kaitsesüsteemide ümberkorraldamise käigus peaaegu 230 aastaks kinni.

17. sajand

1672. aastal alustati Toompea kaitseks Ingeri bastioni ehitamist, mis valmis 1700. aastaks. Sel ajal täitsid suure osa tulevasest Vabaduse väljakust laiad vallikraavid, mis kavatseti asendada kaitsebastionitega.

18. sajand

Pärast Põhjasõja lõppu suleti praeguse Roosikrantsi tänava alguses asunud püha Barbara kalmistu, kuhu viimati maeti 1710. aasta Tallinna piiramiseajal katku surnud, kuid ala jäi asustamata kuni 19. sajandi keskpaigani^[2].

Vabaduse väljaku piirkond 19. sajandi esimesel poolel

Väljaku kohta on umbes 1767. aasta paiku kasutatud ka venekeelset nime Новая площадь (eesti keeles Uus väljak).

19. sajand

Heinaturu piirkond 1889. aasta Tallinna kaardil

1857. aastal, pärast Tallinna kindluse välja arvamist Venemaa keisririigi kindluste nimekirjast, anti Tallinna kindlustusrajatised linnale üle ning linn kavandas linna ümbritseva maapoolse Tallinna muldkindlustusvööndi asemele avalikud haljasalad. Algas järkjärguline Ingeri bastioni (praeguse Harjumäe) esise vallikraavi täitmine ning bastionite haljastamine. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Ingeri bastion veel kõndimiseks ohtlik ala, puudusid igasugused piirdeaiad. Harju värava poolt ei olnud Toompeale ülespääsu võimalust. Olukord muutus, kui 1861. aastal valmis Komandandi tee, ja kui bürgermeister Carl August Mayeri (1789–1871) ettevõtmisel ja rahastamisel ehitati 1864. aastal Mayeri trepp^[3].

Heinaturg, 1900

Vaade Puu- ja heinaturule. Paremal Kaarli kirik. (1920)

Harju värava esine ala oli tuntud Heinaturu (saksa keeles Heumarkt, vene keeles Сенной рынокъ), ka Puu- ja heinaturu (Holz- und Heumarkt) nime all. Peale heina müüdi seal ka igasugust muud kaupa. Turul oli voorimeeste seisukoht ja küna hobuste jootmiseks. Põiki üle platsi, Harju väravast kuni hilisema Pärnu maanteeni, läks tee. Läänest platsi suunas kulgev Kaarli puiestee rajati samuti juba 1860. aastatel.

Aastatel 1862–1867 ehitati Heinaturule esimene suur hoone, Tallinna Jaani kirik, mille kavandas arhitekt Christoph August Gabler. Väljakul oli ka kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis 1903. aastal tellismajakesega asendati.

Madal hoonestus ümbritses peagi Heinaturgu lõunast ja idast, väljaku kujunemise seisukohalt oli olulisim Väike-Roosikrantsi tänava nurgal seisnud madal kivimaja, kus aastast 1880 tegutses kool ja 1913. aastast Peetri hotell. Transpordiliikluse võimaldamiseks lammutati 1875. aastal vanalinna lõunaküljel asunud Harju värava eesvärav.

20. sajand

1910. aastal, seoses Tallinna alistumise 200. aastapäevaga Vene vägedele Põhjasõjas, nimetati senine Heinaturg ümber Peetri platsiks (saksa keeles Peterplatz või Peters-Platz, vene keeles Петровская площадь) ja seal avati Peeter I ausammas. Koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks munakividega. Venemaa keisri ausammas kõrvaldati platsilt Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1922. aastal. 1923. aastal nimetati Peetri plats Vabaduse platsiks ja viimane omakorda 1933. aastal Vabaduse väljakuks.

24. veebruar 1919. Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Peetri platsil Tallinnas.

Aastatel 1913–1915 ehitati Peetri platsi Pärnu maantee poolsesse äärde August Rosenbergi kavandatud Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi (praeguse Tallinna Inglise Kolledži) hoone. 1926. aastal valmis väljaku lõunaküljel kino "Gloria Palace" (praeguse Vene Teatri maja), mille arhitektiks oli lätlane Fridrihs Skujins.

Tallinna Linnavalitsuse hoone

Seoses Vabaduse väljaku kujundamisega riigi esindusväljakuks korraldati 1928. aastal väljaku ümbruskonna planeeringu võistlus. Väljakut ümbritsevatele tänavatele (valdavalt puitehitistega Väike- ja Suur-Roosikrantsi tänav, Sakala tänav ja Pärnu maantee) otsustati rakendada kindel linnaehituslik kava. Keelati puithoonete ehitamine ja olemasolevaid asuti väärikamate vastu välja vahetama. Ent arhitekt Erich Jacoby esitatud võiduprojekti teostama ei hakatud ning jätkus väljaku juhuslik hoonestamine.

Palace, 1937

1932. aastal sai valmis arhitekt Robert Natuse kavandatud punastest klinkertellistest ekspressionistlik kindlustusseltsi EKA maja (praegune Tallinna Linnavalitsuse hoone) ning 1934. aastal Kunstihoone väljaku vastasküljel, autorid Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans.

1937. aastal ehitati väljakule korraga kaks Elmar Lohu projekteeritud hoonet: lõunaküljele – hotell Palace ja põhjaküljele – OÜ Majaomanik (mille osanikud olid Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud^[4]) hoone (üldtuntud Moskva kohviku, endise Kultase kohviku, järgi). Väljaku arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parandamise eesmärgil korraldati 1937. aastal uus arhitektuurivõistlus. Selle võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette ratsamonumendi kõrge samba otsas.

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit Baltimaade, sealhulgas Eesti, õhu- ja mereblokaadi. 16. juunil nõudis Nõukogude Liit täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul sisenesid Nõukogude väed Eestisse. Algas Nõukogude okupatsioon.

Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil1940, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu.

21. juunil korraldatud riigipööre Tallinnas algas kell 10 hommikul rahva koondamisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!", "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakul oli veidi üle kahe tuhande inimese. Miitingul osalejate põhimassi moodustasid eelmise päeva varahommikul erirongiga Tallinna toodud, tsiviilriietesse riietatud punaväelased. Oli ka uudishimulikke möödaminejaid. Vabaduse väljak oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Väljakule viivatel tänavatel seisid Nõukogude tankid, linna kohal tiirutasid Nõukogude sõjalennukid. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.

1941. aastal nimetati Vabaduse väljak Võiduväljakuks.

1941. aasta sügisel, Saksa okupatsioonivägede saabumise järel, taastati Vabaduse väljaku nimetus.

22. septembril 1944 sisenesid Tallinna Nõukogude väed. Algas aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsioon.

Nõukogude okupatsiooni aastatel täitis väljak kommunistlikust ideoloogiast kantud pidupäevade – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni, 1. mai – rahvusvahelise töörahva püha, Suures Isamaasõjas saavutatud võidu aastapäeva – sõjaväeparaadide ja töörahva demonstratsioonide korraldamise koha funktsiooni.

1945. aastal toimunud üleliidulise arhitektuurivõistluse järel kavandasid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue generaalplaanikohaselt väljaku alale Keskväljaku.

1948. aastal sai Vabaduse väljakust taas Võiduväljak, selle lahutamatuks osaks pidi saama Võidu monument.

1949. aastal valmis Alar Kotli projekteeritud Kunstifondi hoone väljaku kirdenurka.

1951. aastal püstitati Harjumäe nõlvale Viktor Kingissepa monument koos suurejoonelise trepiga (skulptor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli).

1957. aastal lisandus väljaku lääneküljel paikneva madala paemüüri kohale Juhan Raudsepa kavandatud graniidist mälestuskivi 21. juunil ning 6. ja 11. juulil 1940 toimunud massimiitingutest osavõtjatele. Kivil oli demonstratsiooni siluett ja vastavasisuline tekst.

1966. aastal sai väljaku nimeks Võidu väljak, seda nime kandis linna esindusväljak 1989. aasta maini.

Vabaduse väljaku hoonestus oli ägedate vaidluste objekt 1989. aastal, seoses Roosikrantsi tänava nurgale kavandatud Diagnostikakeskusega. Protestijad leidsid asukoha, kunagise Barbara kalmistu, olevat sobimatu. Asjasse sekkus ka muinsuskaitse, kuid lõpuks ehitati asukohale Tallinna panga hoone.

1997. aasta detsembris tegi toonane linnapea Ivi Eenmaa ettepaneku Vabaduse väljak ümber kujundada: kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks. 1998. aastal otsustati uue detailplaneeringu koostamiseks kuulutada välja riigihankekonkurss. Selle võitsid arhitektid Andres Alver ja Tiit Trummal. 1998. aasta suvel paigaldati parkivatest autodest ajutiselt vabastatud väljakule konteinerhaljastus ja pingid, asfaldile joonistati lilled.

21. sajand

Kohvik Wabadus (2011)

2001. aasta aprillis otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse monumendi ja käivitada selleks monumendi konkursi. 2004. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats.

Väljakaevamised Vabaduse väljakul 2008. aasta juunis

2003. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa Leonhard Lapini kavandatud Vabaduse kell. Mustal marmoralusel kõrguvad kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge paekivist. Koos sümboliseerivad nad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge). Kunstnike ja arhitektide liidud protesteerisid, kuna väljaku planeeringut polnud ikka veel kehtestatud.

Seoses Vabaduse väljaku ümberkujundamisega jalakäijate alaks viidi seal 2008. aastal läbi arheoloogilised väljakaevamised. Kaevati välja endine Harju värav ja selle eesvärav ning kaitserajatised nende ees. Kõik konserveeriti ning säilitati väljaku all olevas parklas, eesvärava kaitsetorni jäänused jäeti Harju tänava otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.

2009. aastal avati Vabaduse väljakul Harjumäe nõlval Vabadussõja võidusammas. Mälestusmärk on pühendatud kõigile Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud inimestele. See koosneb graniidist postamendist, millel kõrgub klaasist sammas ja selle otsas Vabadusrist. Vabadusristi keskel on mõõgaga käsi ja "E" täht, postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920".

7.Kumu

kumu.ekm.ee

Kumu (Estonian: Kumu kunstimuuseum) is an art museum in Tallinn, Estonia. The museum is one of the largest museums in Estonia and one of the largest art museums in Northern Europe. It is one of the five branches of the Art Museum of Estonia, housing its main offices.

Kumu is an abbreviation of the Estonian "Kunstimuuseum" ('art museum').

Kumu presents both permanent collections and temporary exhibitions. The main collection covers Estonian art from the 18th century onwards, including works from the occupations period (1940–1991) and showing both Socialist Realism and what was then Nonconformist art. Temporary exhibitions include both foreign and Estonian modern and contemporary art.

Kumu received the prestigious European Museum of the Year Award of 2008 from the European Museum Forum.^[3]

Contents

  [hide] 

• 1The building
  • 1.1Division scheme
• 2History of the museum
• 3From the collections
• 4See also
• 5References
• 6External links

The building[edit]

The designer of the building is Pekka Vapaavuori, a Finnish architect who won the competition in 1994. Construction took place between 2003–2006. The museum is successfully positioned in the limestone slope of Lasnamäe Hill, and therefore, despite its size, is in harmony with the intimacy of the centuries-old Kadriorg Park.

Division scheme[edit]

• Ground floor: Entrance from the Kadriorg park side, auditorium and cafe.
• 1st floor: Entrance from the Lasnamägi car park side, terrace, information, cloakroom, toilets, large auditorium, library, bookstore and restaurant. Temporary exhibitions wing.
• 2nd floor: Classics of Estonian art from the 18th century until the end of the Second World War.
• 3rd floor: Estonian art from 1945 to 1991.
• 4th floor: Temporary contemporary art exhibitions, art after 1991.

History of the museum[edit]

The Art Museum of Estonia was founded on November 17, 1919, but it was not until 1921 that it got its first permanent building — the Kadriorg Palace, built in the 18th century. In 1929 the palace was expropriated from the Art Museum in order to rebuild it as the residence of the President of Estonia.

The Art Museum of Estonia was housed in several different temporary spaces, until it moved back to the palace in 1946. In September, 1991 the Kadriorg Palace was closed for renovation, since it had fallen into almost complete disrepair during the Soviet occupation of Estonia. At the end of 1991, then the Supreme Council of the Republic of Estonia decided to guarantee the construction of a new building for the Art Museum of Estonia in the Kadriorg park. Until the new building was finished, the Estonian Knighthood House at Toompea Hill in the old town of Tallinn served as the temporary main building of the Art Museum of Estonia. The exhibition there was opened on April 1, 1993. The Art Museum of Estonia permanently closed down the exhibitions in that building in October 2005. In the summer of 2000 the restored Kadriorg Palace was opened, but not as the main building of the Art Museum of Estonia, but as a branch. The Kadriorg Art Museum now exhibits the foreign art collection of the Art Museum of Estonia.

For the first time in its nearly 100-year-old history, the Art Museum of Estonia now has a building that both meets the museum's requirements and is worthy of the Estonian art in its collections. Kumu includes exhibition halls, an auditorium that offers diverse possibilities, and an education centre for children and art lovers (see above). KUMU has a thorough collection of Estonian art, including paintings by Carl Timoleon von Neff, Oscar Hoffmann, Ants Laikmaa, Julia Hagen-Schwarz, Oskar Kallis, Konrad Mägi, Jaan Koort, Henn Roode and Johannes Greenberg.

From the collections[edit]

Eve after Falling into Sin(1883), by Johann Köler (1826–1899)  A Landscape with a Fence(1906–1911), by Paul Raud (1865–1930)  Norwegian Landscape (1908–1910), by Konrad Mägi (1878–1925)  The Ship's Last Sigh (1899), by Amandus Adamson (1855–1929)  8. Ulemiste keskus   Ülemiste keskus on Tallinna ja ühtlasi ka Eesti suurim kaubanduskeskus.[1] 2004. aastal avatud keskuses tegutseb umbes 160 kauplust, teenindusasutustja söögikohta. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste keskuse pindala 50 000 m². Pärast Ülemiste Keskuse teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris on seal 92 000 ruutmeetrit üldpinda, ligikaudu 60 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust ja restorani ning 1700 parkimiskohta väliparklas ja parkimismajas. Keskust haldab Ülemiste Center OÜ, mis teenis 2015. aastal rendituluna 12 miljonit eurot ja mille puhaskasum samal aastal oli 11,5 miljonit eurot. Ettevõtte omanik on Ülemiste Holding Nederland B.V, mis kuulub omakorda Norras registreeritud Linstow AS-ile.[2] Viited ↑ "GRAAFIK: Eesti suurimad kaubanduskeskused". Eesti Ekspress, 01.04.2016. Kasutatud 24.03.2017. ↑ "Ülemiste keskuse renditulu tõusis aastaga 12 miljoni euroni"ERR, 2. juuli 2016 Välislingid http://www.ulemiste.ee/ 9. Ulemiste city ulemiste.ee Ülemiste City on ärilinnak Tallinnas Ülemiste linnaosas, endise Dvigateli tehasekompleksi territooriumil. Linnak asub Tallinna Lennujaama, Ülemiste keskuse ja Ülemiste raudteepeatusevahelisel alal. Sisukord   [peida]  1Ajalugu 2Tegevus 3Perspektiivid 4Trivia 5Viited Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti] 19. sajandi lõpus rajatud Dvigateli tehasekompleks, mis oli erinevatel aegadel teenindanud suurte impeeriumide – Vene keisririigi ja Nõukogude Liidu majandust, kaotas seoses Eestitaasiseseisvumisega 1991. aastal oma turupotentsiaali. Pärast erastamist ja ebaõnnestunud katseid kunagiste tootmisvõimsuste taastamiseks otsustasid omanikud kurssi muuta. AS Mainor alustas 2005. aastal soodsa asukohaga 36-hektarilise vana tööstusala ümber kujundamist kaasaegseks tehnoloogialinnakuks, mille eeskujuks võeti Kista City, Stockholmi kõrval asuv Põhjamaade Silicon Valley'ks kutsutud tehnoloogialinnak. [1] 2010. aastal kaasati linnaku arendamisse ka Soome ettevõte Technopolis. Tegevus[muuda | muuda lähteteksti] Ülemiste City missiooniks on rahvusvahelise haardega atraktiivse teadmistepõhise töö-, arengu- ja elukeskkonna arendamine, mis suurendaks inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimet maailmas, tooks talendid koju end realiseerima ning inspireeriks uute ärimudelite teket.[2] 2014. aasta seisuga tegutseb Ülemiste City 82 000 m2 äripindadel 300 ettevõtet 6000 töötajaga. Linnakus on saadaval lai valik erinevaid ettevõtetele ja töötajatele mõeldud olme- ja äriteenuseid.[2] Ülemiste Citys tegutsevad muuhulgas Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Euroopa kool, Emili kool ja Kalli-Kalli lasteaed. Linnakus paikneb ka E-Estonia demokeskus ning Eesti suurim restoran Dvigatel. Ülemiste City vahetus läheduses asuvad Lennart Meri Tallinna lennujaam, Eesti suurim kaubanduskeskus – Ülemiste Keskus, Eesti suurim transpordisõlm, Ülemiste raudteejaam ja Ülemiste hotell. Ülemiste City linnakul on kaks arendajat. Kolmandikku Ülemiste Cityst arendab Technopolis Ülemiste AS, millest 51% kuulub Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste AS, mille enamusosanikuks on AS Mainor.[3] Perspektiivid[muuda | muuda lähteteksti] Ülemiste City visioon on kasvada 2025. aastaks ööpäevaringselt toimivaks multifunktsionaalseks linnakuks, mis ühendab 15 000 ettevõtte ja organisatsiooni töötajat ning 5 000 elanikku.[2] Lähitulevikus on Ülemiste piirkonda planeeritud mitmeid olulisi infrastruktuuriobjekte (Rail Balticu reisirongiterminal, trammitee pikendus läbi Ülemiste City lennujaama suunas) ning kinnisvaraarendusi.[4] Trivia[muuda | muuda lähteteksti] Ülemiste City hooned on nimetatud Eesti teaduse suurkujude järgi. Näiteks leiduvad linnakus Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Lindi, Johannes Käisi ja Boris Tamme nimelised hooned.[3] 17. juunil 2014 toimus linnakus esimest korda Ülemiste City Festival.[5] 10. Lennujaam tallinn-airport.ee Lennart Meri Tallinna lennujaam (ICAO:EETN; IATA:TLL), varemalt Ülemiste lennujaam, on Eesti suurim lennujaam ning Nordica kodulennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kagusel, Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel, nagu Boeing 747, ent mitte Airbusi suurimal lennukil A380. Lennuväljal on viis ruleerimisrada ja 14 terminaliväravat. 29. märtsil 2009 nimetati lennujaam Eesti teise presidendi auks Lennart Meri nimeliseks.[4] Sisukord   [peida]  1Ajalugu 1.1Algus 1.2Nõukogude periood 1.32000. aastad 1.3.12008. aasta laienemine 1.3.2Ümbernimetamine 1.3.3Läänemere pööringud 1.4Tuleviku laiendusplaanid 2Lennufirmad ja sihtkohad 2.1Regulaarlennud 2.1.1Liinilendude sihtkohad täpsemalt 2.2Tšarterlennud 2.3Kaubalennud 3Statistika 3.1Reisijate statistika 4Ühistransport 5Õnnetused 6Vaata ka 7Viited 8Välislingid Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti] Algus[muuda | muuda lähteteksti] Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende. Aeronaudi pankrotistumise järgselt 1928. aastal alustas lende Saksa-Vene õhuühendusselts Deruluft, mis aga kasutas Tallinna asemel Nehatu lennuvälja (12 kilomeetrit Tallinna kesklinnast). Ülemiste järve äärde ehitati esimene lennusadam aastail 1928–1929 teenindamaks Soome lennukeid. Teise maailmasõja ajal lakkas lennusadam töötamast. 26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Selle loomiseks võõrandati kümme hektarit maad Dvigatelilt ning 22 Vagneri järeltulijatelt, tasuks maksti neile üle kümne miljoni sendi. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti.[5] Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Kokku läks lennujaama ehitamine maksma 25 miljonit senti.[5][6]Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga, mis võimaldas lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas.[7]. Enne Teist maailmasõda lendasid Tallinna lennujaamast lennufirmad Aerotransport (nüüd osa SAS Groupist), Lufthansa, LOT ja Aero (praegune Finnair).[5] Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti] Vana terminal, kasutusel 1954–1980[5] 22. juulil 1940 kell 12:00 anti Ülemiste lennuväli üle Nõukogude lennuväele, kõik sealsed Eesti lennukid suunati esmalt Lasnamäele, seejärel Jägalale. Algas aeg, mil lääs oli suletud. Aastatel 1945–1989 sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu, ning seda ainult Aeroflotiga. 1962. aastal väljus Tallinnast esimene reis reaktiivlennukiga Tu-124. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone (arhitekt Mihhail Piskov, sisekujundaja Maile Grünberg) ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. 1980ndate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 liidusisese sihtkoha vahel ning teenindati aastas umbes 800 000 reisijat. Esimesena viis Läände pärast aastakümneid 25. novembril 1989 Stockholmi väljunud SASi reisilennuk. 2000. aastad[muuda | muuda lähteteksti] A USAF C-5A Galaxy Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist 1997 märtsini 1998.[8] Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. 2008. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.[5] Suurenenud nõudlus kaubapindade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2012. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. 11. jaanuaril 2013 võttis Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.[9] Lisaks võeti kasutusele automaatne piiriületussüsteem ja ärilennukite angaaridekompleks. 2010. aastal tellis Eesti Pank Helsingist Tallinna kolmemootorilise Finnair Cargo MD-11F, et Eestisse eurosid tuua. 2008. aasta laienemine[muuda | muuda lähteteksti] Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemuseks oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda[10], 18 uut väravat, Schengeni ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued söögikohad ja kohvikud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool hooneid renoveeriti ja laiendati perrooni ning ehitati uus ruleerimistee. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. Terminal pärast laiendust (August 2012) Ümbernimetamine[muuda | muuda lähteteksti] Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma 14. märtsil 2006 käis ajakirjanik Argo Ideon Eesti Ekspressist välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: JFK lennujaam, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Istanbuli Atatürki lennujaam jne. Nimemuutust arutati lennujaama juhatuse koosolekul 29. märtsil 2006.[11] Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas peaminister Andrus Ansipametlikult, et nimevahetus toimub märtsis 2009.[12] Läänemere pööringud[muuda | muuda lähteteksti] Aastal 2011 tehti koostööleping Tallinna lennujaama, Tallinna sadama ning Happy Cruisesi vahel, Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinnasse, kust nad saadeti kruiisilaevade peale, et alustada oma puhkust. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 hispaania turistitšarterlendudega Tallinna lennujaama ja tagasi.[13] Kuna lennujaam asub sadamast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.[14] 2012. aastal alustas tšarterlendudega Madridi-Barajase lennujaamast kolme Airbus A321 ning kahe-kolme Boeing 747-ga Pullmantur Air. 2012. suvega toimetati Tallinnasse ja tagasi umbes 16 000 turisti.[15] Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende, ning viie pööringuga lennutati 25 000 turisti.[16] Lisaks toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga MS Deutschland, mida haldas Peter Deilmann Cruises.[17] Tuleviku laiendusplaanid[muuda | muuda lähteteksti] Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26 Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi järgi plaanitakse lennuraja pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada kaugmaalende,[18] uue ruleerimisraja, ladude, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.[19] 21. veebruaril 2013 algatati lennuliiklusala arendusprojekti keskkonnamõjude hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja rekonstrueerimine ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II navigatsioonisüsteemide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite perroonide ehitus koos vajalike kommunikatsioonidega; perimeetriaia rajamine ja tehniliste valvesüsteemide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel Tallinna kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega mürataset. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projektiga seoses toimus 16. detsembril 2013, lennuraja laiendustööd pidid algama 2015. aasta alguses.[20]12. juunil 2013 kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 hektari suurusele maa-alale lennukiremondihoone.[21] Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni euro.[22] See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones ümberehitusi ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.[23] Aastatel 2016–2022 plaanib Tallinna Lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada reisiterminali ning sealset julgestusala ning ehitada 1200-kohalise parkimismaja.[24] Lennufirmad ja sihtkohad[muuda | muuda lähteteksti] Regulaarlennud[muuda | muuda lähteteksti] Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.[25] Lennufirma Sihtkohad Aegean Airlines Hooajalised: Ateena [26][27] Aeroflot Moskva (Šeremetjevo) airBaltic Amsterdam, Berliin (Tegel), Kaunas, Pariis (Charles de Gaulle), Riia, Viin, Vilnius Avies[28] (peatatud 1. oktoobrini 2016[29]) Kärdla, Kuressaare, Stockholm (Arlanda) British Airways London (Heathrow) easyJet London (Gatwick), Milano (Malpensa) Hooajalised: Berliin (Tegel) Finnair Helsingi LOT Polish Airlines Varssavi Lufthansa Frankfurt Nordica Operaator LOT Polish Airlines Amsterdam, Berliin (Tegel), Brüssel, Göteborg, Kiiev (Borõspil), München, Oslo (Gardermoen), Peterburi, Stockholm (Arlanda), Trondheim,Vilnius, Viin Hooajalised: Constanța (alustab 16. juunist 2018), Hamburg, Nice, Odessa, Ohrid (alustab 1. juunist 2018), Rijeka, Split Norwegian Air Shuttle Oslo (Gardermoen) RusLine Hooajalised: Peterburi Ryanair Bergamo, London (Stansted), Weeze Hooajalised: Bremen, Dublin, Girona, Malta (alustab 29. märtsist 2018), Paphos (alustab 26. märtsist 2018) SAS Kopenhaagen, Stockholm (Arlanda) Hooajalised: Oslo (Gardermoen) TransAviaBaltika Kärdla, Kuressaare Turkish Airlines İstanbul (Atatürk) Vueling Hooajalised: Barcelona (El Prati), Rooma (Fiumicino) Wizz Air Kiiev (Žuljanõi) (alustab 19. aprillist 2018), London (Luton) (alustab 17. septembrist 2018) Liinilendude sihtkohad täpsemalt[muuda | muuda lähteteksti] Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest seisuga talvine 2017/2018. Endine sihtpunkt Suvehooajaline Talvehooajaline Tuleviku sihtpunkt Tallinna lennujaamast väljuvate liinilendude sihtkohad [Näita] Tšarterlennud[muuda | muuda lähteteksti] Lennufirma Sihtkohad Bulgaria Air Hooajalised: Burgas, Varna Croatia Airlines Hooajalised: Split Ellinair Hooajalised: Corfu, Thessaloníki Icelandair Hooajalised: Reykjavík (Keflavík) Kolavia Sharm el Sheikh, Hurghada Nesma Airlines Sharm el Sheikh Onur Air Antalya Small Planet Airlines Hooajalised: Agadir, Antalya, Al-‘Aqabah, Bathumi, Bodrum, Constanta, Constantine, Dalaman, Jarbah, Enifda, Elat, Fèsi, Hurghada, Khuthaisi, Montasir, Ohrid, Odessa, Oran, Marrakech, Marsá ‘Alam, Paphos, Pula, Rijeka, Şalālah, Sharm el Sheikh, Sotši, Ţābā, Tangier, Tivat, Zadar SmartLynx Airlines Hooajalised: Alghero, Alicante, Bilbao, Korfu, Cagliari, Catania, Chaniá, Faro, Friedrichshafen, Fuerteventura, Gran Canaria, Funchal, Ibiza, Innsbruck, Málaga, Olbia, Palermo, Palma de Mallorca, Porto, Rhodos, Salzburg, Tenerife (põhja- ja lõunalennujaam), Valencia SmartLynx Airlines opereerib SmartLynx Airlines Estonia Hooajalised: Bergamo [31] Wamos Air Hooajalised: Madrid Kaubalennud[muuda | muuda lähteteksti] Pullmantur Air alustas 14. juulist2012 kahe Boeing 747 ja kolme Airbus 321-ga tšarterlendude[32][33] Lennufirma Sihtkohad AirBridgeCargo Airlines Krasnojarsk, Moskva (Šeremetjevo) Airest Helsingi Ark Airways Karagandõ British Airways World Cargo London (Heathrow), Zaragoza Cargolux Luxembourg FedEx Amsterdam Finnair Cargo Helsingi Czech Airlines Praha, Sofia DHL Aviation Bukarest, Budapest DHL Aviation opereerib Exin Helsingi Genex Belgrad, Minsk Korean Air Cargo Moskva (Šeremetjevo), Oslo (Gardermoen), Soul (Incheon), Stockholm (Arlanda) MyCargo Airlines İstanbul (Atatürk) Silk Way Airlines Bakuu Swiss World Cargo Zürich TNT Airways Malmö, Turu, Varssavi (Chopin) Turkish Airlines Cargo İstanbul (Atatürk), Kiiev (Borõspil) UPS Airlines Viin Statistika[muuda | muuda lähteteksti] Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.[34] 2015. aastal oli populaarseimaks sihtkohaks Frankfurt, kuhu lendas 14% reisijatest, Helsingisse reisis 11%, Riiga 10% ja Oslosse 8%. Nendele sihtkohtadele järgnesid Moskva, Stockholm, Kopenhaagen ja Amsterdam.[35] Reisijate statistika[muuda | muuda lähteteksti] Tallinn lennujaama statistika (alates 1992) Aasta Reisijaid Lennu- operatsioone Lennukaup ja post (tonnides) 1992 205 776 11 000 1124 1993 239 760 12 170 1417 1994 336 282 13 378 2362 1995 366 919 13 784 2488 1996 431 212 16 695 3997 1997 502 442 21 455 5590 1998 563 946 24 951 5991 1999 550 747 23 590 5326 2000 559 658 23 358 4690 2001 573 493 23 633 4543 2002 605 697 26 226 4292 2003 715 859 25 294 5080 2004 997 461 28 149 5237 2005 1 401 059 33 610 9937 2006 1 541 832 33 989 10 361 2007 1 728 430 38 844 22 764 2008 1 811 536 41 654 41 867 2009 1 346 236 32 572 2001 2010 1 384 831 33 587 11 960 2011 1 913 172 40 298 18 371 2012 2 206 692 48 531 23 921 2013 1 958 801 37 856 20 941 2014 2 017 371 37 791 19 860 2015 2 166 820 41 513 16 156 2016 2 221 615 40 938 12 053,90 Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv miljonites 1992–2016 Uuendatud: 2. novembril 2017 Baltimaade hõivatumad lennujaamad Lennujaam 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 Riia lennujaam 5 400 243 5 162 675 4 814 073 4 793 045 4 767 764 5 106 692 4 663 647 4 066 854 3 690 549 3 160 945 2 495 020 1 878 035 1 060 426 711 753 633 322 622 647 Vilniuse lennujaam 3 814 001 3 336 084 2 942 670 2 661 869 2 208 096 1 712 467 1 373 859 1 308 632 2 048 439 1 717 222 1 451 468 1 281 872 964 164 719 850 634 991 584 171 Tallinna lennujaam 2 221 615 2 166 820 2 037 371 1 958 801 2 206 791 1 913 172 1 384 831 1 346 236 1 811 536 1 728 430 1 541 832 1 401 059 997 941 715 859 605 697 573 493 Kaunase lennujaam 740 448 747 284 724 314 695 509 830 268 872 618 809 732 456 698 410 165 390 881 248 228 77 350 27 113 21 732 19 891 20 137 Palanga lennujaam 232 630 145 441 132 931 127 890 128 169 111 133 102 528 104 600 101 586 93 379 110 828 94 000 76 020 46 666 45 971 45 660 Ühistransport[muuda | muuda lähteteksti] Tallinna lennujaamast väljuvad linnaliinid Transpordiliik Vedaja Liin Sihtkoht  Buss MRP Linna Liinid 2 Reisisadam (A-terminal)  Buss MRP Linna Liinid 65 Lasnamäe Tramm Tallinna Linnatranspordi AS 4 Tondi Bussid väljuvad nullkorruse eest parklast. Tramm väljub lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest. Õnnetused[muuda | muuda lähteteksti] 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 Tjumenist Peterburgi. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.[36] 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul Sõktõvkari lennujaamast Peterburgi ning nõudsid lennuki lendamist Taani. Nad andsid alla Tallinna Lennujaamas mitmete tundide pikkuste läbirääkimiste järel.[37] 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi Helsingisse startiv Antonov An-28 tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennukil pardalolnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.[38][39] 27. märtsil 2006 süttis Tallinna Lennujaamas seisev Airesti lennuk Let L-410UVP-E20C ES-LLG. Lennuk sai oluliselt kannatada, kuid hiljem parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[40] Antonov An-26 Ülemiste järve jääl 18. märtsil 2010 sooritas Helsingist tulev Exini Antonov An-26 SP-FDO hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ning ühe mootoriga.[41] Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.[42] 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhku tõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.[43] 8. veebruaril 2013 libises maandumisejärgsel värava poole liikumises rajalt välja Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast startinud ULS Airlines Cargolennuk Airbus A300B4 TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.[44][45] Juhtunus inimesed viga ei saanud.[46] 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise Estonian Airi lend 473 lennuk Bombardier CRJ900NG ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18:10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20:30, kui oli kasutanud ära enamiku kütusest.[47] Lennu sihtkoht oli Amsterdami Schipholi lennujaam. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.[48] 11. juulil 2015 kell 5:12 lõhkesid Novosibirski Tolmatševo lennujaamast tulnud Aviastar-TU lennukil Tupolev Tu-204 rehvid pärast maandumist Tallinna Lennujaamas. Vigastatuid polnud.[49] Meil oli hea aeg koos.Kulastasime palju huvitava kohti. See oli monus aeg.